Standard
AMEERIKA BULDOG (kinnitatud EKL-s 2005a)
PÄRITOLU: Ameerika Ühendriigid
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG:1.10.2002, korrigeeritud 25.09.2002
KASUTUS: Talu-ja karjakoer
Soovituslik F.C.I. KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2
FCI KLASSIFIKATSIOON: FCI poolt tunnustamata
ÜLDMULJE:
Algupäraselt kasutati ameerika buldoge USA lõunaosariikides karja ja kodu valvamisel ning jahil. Tänapäeval
kasutatakse valve- ja teenistuskoerana. Ta peab olema võimeline töötama nagu tõeline farmikoer - piisavalt tugev võitlemaks härja või metsseaga ning samal ajal kiire ja nobe jahiotstarbeks. Jahil peab olema võimeline töötama paaris. Sel põhjusel ei tohi ameerika buldog olla agressiivne. Ta peab olema sõbralik ja leplik kõigiga, kes elavad tema
peres. Keskmist kuni suurt kasvu koer, tugev, lihaseline, kuid mitte ülekaaluline. Temperamentne, kuid mitteagressiivne. Isased koerad on tugevama luustikuga ja lihaselisemad, kui emased. Sotsiaalne ja sõbralik kõigi oma pereliikmete suhtes. Esineb kahte tüüpi koeri: klassikalisi (bully) ja standardseid. Enamik tänapäeva koeri on hübriidid mõlemast tüübist.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Tähelepanelik, vapper, aktiivne ja temperamentne, võõraste suhtes ülimalt umbusklik, oma peremehesse väga kiindunud.
PEA:
Keskmise pikkusega. Suurte proportsioonidega võrreldes kerega. Rõhutatud üleminekuga laubalt koonule ja hästi arenenud põskedega. Kolju peab olema pealt lai ja lame.
Silmad: Keskmise suurusega, ümarad või mandlikujulised, laia asetusega. Eelistatud on tumepruunid silmad mustade silmateradega. Sinised silmad on lubatud, kuid arvestatakse puudusena.
Kõrvad: Kupeerimata ja keskmise suurusega. Hoiduvad pealigi, rippuvad või rooskõrvad.
Nina: Eelistatult must. Maksavärvi pruun või hall on lubatud, samuti mõned pigmenteerumata laigud, kuid loetakse puuduseks.
Mokad: Täidlased, kuid mitte rippuvad, soovitavalt pigmenteerunud, suletud suuga peavad katma hambaid.
Lõuad: keskmise pikkusega (5-10 cm), tugevad ja laiad. Alalõug peab olema piisavalt lai, et hambad ei oleks ebakorrapäraselt kokkusurutuna või topeltasetuses.
Hambad: Standard tüüp: eelistatult tagurpidi käärhambumus. Ala-, otse- või käärhambumus on lubatud. Klassikaline tüüp: eelistatult alahambumus. Tagurpidi käär-, otse- ja käärhambumus on lubatud. Hambaid peab olema täiskomplekt, 42 hammast. Diskvalifitseerivaks veaks loetakse mõlemal tüübil: rohkem kui 4 lõikehamba puudumist, äärmuslikku üla- või alahambumist. Sissepoole suunatud kihv. Ka teised valesti kasvanud hambad ning anomaaliad lõualuu ehituses loetakse veaks.
KAEL:
Keskmise pikkusega, lihaseline, kergelt kaardus, laienev õlgade suunas. Veidi vaba kaelanahka on lubatud.
KERE:
Ülajoon: Selg keskmise pikkusega, tugev ja lai. Nõgus selg loetakse tõsiseks puuduseks sõltuvalt nõgususe astmele.
Rindkere: Rind sügav ja lai, kuid mitte ülemääraselt.
Alajoon ja kõht: Lanne on lühike, lai ja kergelt kaarjas, kõrgus vastavuses turja kõrgusega.
Tagaosa: Lai ja lihaseline. Peab olema proportsioonis õlgadega, mitte laiem. Kitsad puusad loetakse tõsiseks veaks.
SABA:
Kupeerimata. Madala asetusega, tüvest jäme, kuid otsast kitsenev. Rahulikus olekus ulatub kandadeni. Ei tohi olla rõngas.
JÄSEMED:
Jäsemed: tugevad, sirged ja raske luustikuga. Keskmise suurusega. Keharaskus peab olema võrdselt jaotunud kõigi jalgade peale. Põlvenurk peab olema selgelt märgatav.
Kämblad: Sirged ja tugevad. Kergelt kaardus kämblad on lubatud. Nõrgad või lamedad kämblad loetakse tõsiseks veaks.
Õlad: labaluud väga lihaselised ja längus asetusega, küünarnukid ei tohi mingil juhul olla rinnakorvist eemalehoidvad.
LIIKUMINE:
Jõuline ja aktiivne, maad võitev. Tugev tagajalgade tõuge on vastav esijalgade ulatuvusele. Ülajoon kindel (vastand pehmele, lõdvale) ja sirge, paralleelne liikumisjoonega.
KARVKATE:
KARV: Lühike, tihe ja liibuv.
VÄRVUS: valge või tiigerjate või pruunide laikudega valgel põhjal. Valget peab olema vähemalt 10%. Pea on alati osaliselt valge.
SUURUS ja KEHAKAAL:
Isased: 57-67 cm, 35-55kg
Emased: 53-65 cm, 30-45 kg
Kaal peab olema proportsionaalne suuruse ja tüübiga. Klassikalist (bully) tüüpi koerad on kuivemad ja lihaselisemad.
VEAD:
Vigade suurust tuleb hinnata nende raskusastme järgi. Kosmeetiline viga on vähese tähtsusega. Tõsised vead on seotud koera töö omadustega.
KOSMEETILISED VEAD: Nina ja silmade värvi, kõrvu, saba, vähem kui 4 lõikehamba puudumist, muid hammastega seotud pisivigu.
TÕSISED VEAD: Suur ülekaal; liiga lühike või liiga pikk koon; hammaste ja lõua anomaaliad; vastupidavuse puudumine; kalduvus agressiivsusele või argusele, eriti argus tulistamise ajal.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
- kurt koer
- must mask, must värvus, sinise või tähnilise sinisevärvusega laigud
- roosa nina
- agressiivsus või argus
- kosmeetilised parandused
- rohkem kui 4 lõikehamba puudumine
- pikk karv
- hammaste või lõualuu anomaaliad
Märkus:
Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit
************************************************************************************************************************************
LISAINFO
Ülaltoodud standard on aluseks ameerika buldogide tõulisuse hindamisel Eestis. Sellest peavad lähtuma kõik Eesti Kennelliidu korraldatavate näituste kohtunikud ning seda standardit peavad oma aretustöös arvestama Eestis tegutsevad ameerika buldogide kasvatajad.
Maailmas on aga palju kennel-organisatsioone, mis ei ole seotud suurima ülemaailmse kennel-organisatsiooni FCI-ga (mille allorganisatsioon on Eesti Kennelliit) ning neil organisatsioonidel on kõigil oma standardid, mis suuremal või vähemal määral erinevad Eesti Kennelliidu poolt vastu võetud standardist.
Eesti standardile kõige lähedasem standard on Euroopa Ameerika Buldogide Klubi (European American Bulldog Club EABC) tõustandard, mis võeti aluseks, kui töötati välja Eestis kehtiv standard. EABC standard sarnaneb kõige enam nn algupärase ameerika buldogi standardile ja on suhteliselt range, et tagada tõu säilimine tema algsel kujul:
EABC ameerika buldogide standard
EABCStandard.pdf
Lisaks on oma standardid ka kolmel alljärgneval ameerika buldogide tõuorganisatsioonil:
American Bulldog Registry and Archive (ABRA) ameerika buldogide tõustandard:
ABRAStandard.pdf
American Bulldog National Alliance (ABNA) ameerika buldogide tõustandard:
ABNAStandard.pdf
American Bulldog Association (ABA) ameerika buldogide tõustandard:
ABAStandard.pdf
Oma standardit omavad ka kaks paljude tõugude kennel-organisatsiooni:
National Kennel Club (NKC) ameerika buldogide tõustandard:
NKCStandard.pdf
United Kennel Club (UKC) ameerika buldogide tõustandard:
UKCStandard.pdf
Ükski neist kuuest organisatsioonist ei ole Eestis tunnustatud ning nende organisatsioonide tõupabereid omavate koertega pole Eestis võimalik käia näitustel, võistlustel ametlikes võistlusklassides ega osaleda aretustöös.
Peamine põhjus, miks need organisatsioonid pole FCI poolt tunnustatud ega Eestis eksisteerivad on see, et erinevalt FCI allorganisatsioonidest, ei ole neisse alternatiivorganisatsioonidesse registreerimise aluseks sünnipärane õigus. Ehk teisisõnu, kui FCI allorganisatsiooni tõupaberid saab vaid see koer, kelle vanemad peavad samuti olema FCI allorganisatsiooni tõupaberitega ja registreerida saab VAID kutsikaealisi koeri, siis alternatiivorganisatsioonid taolisi järjepidevust tõendavaid dokumente ei nõua, mistõttu pole kunagi 100% kindel, et koer ikka on tõupaberitel kirjas oleva tõu esindaja, tõug määratakse omaniku avalduse alusel ja tema sõnade kohaselt, mitte vanemate tõupaberite alusel.
PÄRITOLU: Ameerika Ühendriigid
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG:1.10.2002, korrigeeritud 25.09.2002
KASUTUS: Talu-ja karjakoer
Soovituslik F.C.I. KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2
FCI KLASSIFIKATSIOON: FCI poolt tunnustamata
ÜLDMULJE:
Algupäraselt kasutati ameerika buldoge USA lõunaosariikides karja ja kodu valvamisel ning jahil. Tänapäeval
kasutatakse valve- ja teenistuskoerana. Ta peab olema võimeline töötama nagu tõeline farmikoer - piisavalt tugev võitlemaks härja või metsseaga ning samal ajal kiire ja nobe jahiotstarbeks. Jahil peab olema võimeline töötama paaris. Sel põhjusel ei tohi ameerika buldog olla agressiivne. Ta peab olema sõbralik ja leplik kõigiga, kes elavad tema
peres. Keskmist kuni suurt kasvu koer, tugev, lihaseline, kuid mitte ülekaaluline. Temperamentne, kuid mitteagressiivne. Isased koerad on tugevama luustikuga ja lihaselisemad, kui emased. Sotsiaalne ja sõbralik kõigi oma pereliikmete suhtes. Esineb kahte tüüpi koeri: klassikalisi (bully) ja standardseid. Enamik tänapäeva koeri on hübriidid mõlemast tüübist.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Tähelepanelik, vapper, aktiivne ja temperamentne, võõraste suhtes ülimalt umbusklik, oma peremehesse väga kiindunud.
PEA:
Keskmise pikkusega. Suurte proportsioonidega võrreldes kerega. Rõhutatud üleminekuga laubalt koonule ja hästi arenenud põskedega. Kolju peab olema pealt lai ja lame.
Silmad: Keskmise suurusega, ümarad või mandlikujulised, laia asetusega. Eelistatud on tumepruunid silmad mustade silmateradega. Sinised silmad on lubatud, kuid arvestatakse puudusena.
Kõrvad: Kupeerimata ja keskmise suurusega. Hoiduvad pealigi, rippuvad või rooskõrvad.
Nina: Eelistatult must. Maksavärvi pruun või hall on lubatud, samuti mõned pigmenteerumata laigud, kuid loetakse puuduseks.
Mokad: Täidlased, kuid mitte rippuvad, soovitavalt pigmenteerunud, suletud suuga peavad katma hambaid.
Lõuad: keskmise pikkusega (5-10 cm), tugevad ja laiad. Alalõug peab olema piisavalt lai, et hambad ei oleks ebakorrapäraselt kokkusurutuna või topeltasetuses.
Hambad: Standard tüüp: eelistatult tagurpidi käärhambumus. Ala-, otse- või käärhambumus on lubatud. Klassikaline tüüp: eelistatult alahambumus. Tagurpidi käär-, otse- ja käärhambumus on lubatud. Hambaid peab olema täiskomplekt, 42 hammast. Diskvalifitseerivaks veaks loetakse mõlemal tüübil: rohkem kui 4 lõikehamba puudumist, äärmuslikku üla- või alahambumist. Sissepoole suunatud kihv. Ka teised valesti kasvanud hambad ning anomaaliad lõualuu ehituses loetakse veaks.
KAEL:
Keskmise pikkusega, lihaseline, kergelt kaardus, laienev õlgade suunas. Veidi vaba kaelanahka on lubatud.
KERE:
Ülajoon: Selg keskmise pikkusega, tugev ja lai. Nõgus selg loetakse tõsiseks puuduseks sõltuvalt nõgususe astmele.
Rindkere: Rind sügav ja lai, kuid mitte ülemääraselt.
Alajoon ja kõht: Lanne on lühike, lai ja kergelt kaarjas, kõrgus vastavuses turja kõrgusega.
Tagaosa: Lai ja lihaseline. Peab olema proportsioonis õlgadega, mitte laiem. Kitsad puusad loetakse tõsiseks veaks.
SABA:
Kupeerimata. Madala asetusega, tüvest jäme, kuid otsast kitsenev. Rahulikus olekus ulatub kandadeni. Ei tohi olla rõngas.
JÄSEMED:
Jäsemed: tugevad, sirged ja raske luustikuga. Keskmise suurusega. Keharaskus peab olema võrdselt jaotunud kõigi jalgade peale. Põlvenurk peab olema selgelt märgatav.
Kämblad: Sirged ja tugevad. Kergelt kaardus kämblad on lubatud. Nõrgad või lamedad kämblad loetakse tõsiseks veaks.
Õlad: labaluud väga lihaselised ja längus asetusega, küünarnukid ei tohi mingil juhul olla rinnakorvist eemalehoidvad.
LIIKUMINE:
Jõuline ja aktiivne, maad võitev. Tugev tagajalgade tõuge on vastav esijalgade ulatuvusele. Ülajoon kindel (vastand pehmele, lõdvale) ja sirge, paralleelne liikumisjoonega.
KARVKATE:
KARV: Lühike, tihe ja liibuv.
VÄRVUS: valge või tiigerjate või pruunide laikudega valgel põhjal. Valget peab olema vähemalt 10%. Pea on alati osaliselt valge.
SUURUS ja KEHAKAAL:
Isased: 57-67 cm, 35-55kg
Emased: 53-65 cm, 30-45 kg
Kaal peab olema proportsionaalne suuruse ja tüübiga. Klassikalist (bully) tüüpi koerad on kuivemad ja lihaselisemad.
VEAD:
Vigade suurust tuleb hinnata nende raskusastme järgi. Kosmeetiline viga on vähese tähtsusega. Tõsised vead on seotud koera töö omadustega.
KOSMEETILISED VEAD: Nina ja silmade värvi, kõrvu, saba, vähem kui 4 lõikehamba puudumist, muid hammastega seotud pisivigu.
TÕSISED VEAD: Suur ülekaal; liiga lühike või liiga pikk koon; hammaste ja lõua anomaaliad; vastupidavuse puudumine; kalduvus agressiivsusele või argusele, eriti argus tulistamise ajal.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
- kurt koer
- must mask, must värvus, sinise või tähnilise sinisevärvusega laigud
- roosa nina
- agressiivsus või argus
- kosmeetilised parandused
- rohkem kui 4 lõikehamba puudumine
- pikk karv
- hammaste või lõualuu anomaaliad
Märkus:
Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit
************************************************************************************************************************************
LISAINFO
Ülaltoodud standard on aluseks ameerika buldogide tõulisuse hindamisel Eestis. Sellest peavad lähtuma kõik Eesti Kennelliidu korraldatavate näituste kohtunikud ning seda standardit peavad oma aretustöös arvestama Eestis tegutsevad ameerika buldogide kasvatajad.
Maailmas on aga palju kennel-organisatsioone, mis ei ole seotud suurima ülemaailmse kennel-organisatsiooni FCI-ga (mille allorganisatsioon on Eesti Kennelliit) ning neil organisatsioonidel on kõigil oma standardid, mis suuremal või vähemal määral erinevad Eesti Kennelliidu poolt vastu võetud standardist.
Eesti standardile kõige lähedasem standard on Euroopa Ameerika Buldogide Klubi (European American Bulldog Club EABC) tõustandard, mis võeti aluseks, kui töötati välja Eestis kehtiv standard. EABC standard sarnaneb kõige enam nn algupärase ameerika buldogi standardile ja on suhteliselt range, et tagada tõu säilimine tema algsel kujul:
EABC ameerika buldogide standard
EABCStandard.pdf
Lisaks on oma standardid ka kolmel alljärgneval ameerika buldogide tõuorganisatsioonil:
American Bulldog Registry and Archive (ABRA) ameerika buldogide tõustandard:
ABRAStandard.pdf
American Bulldog National Alliance (ABNA) ameerika buldogide tõustandard:
ABNAStandard.pdf
American Bulldog Association (ABA) ameerika buldogide tõustandard:
ABAStandard.pdf
Oma standardit omavad ka kaks paljude tõugude kennel-organisatsiooni:
National Kennel Club (NKC) ameerika buldogide tõustandard:
NKCStandard.pdf
United Kennel Club (UKC) ameerika buldogide tõustandard:
UKCStandard.pdf
Ükski neist kuuest organisatsioonist ei ole Eestis tunnustatud ning nende organisatsioonide tõupabereid omavate koertega pole Eestis võimalik käia näitustel, võistlustel ametlikes võistlusklassides ega osaleda aretustöös.
Peamine põhjus, miks need organisatsioonid pole FCI poolt tunnustatud ega Eestis eksisteerivad on see, et erinevalt FCI allorganisatsioonidest, ei ole neisse alternatiivorganisatsioonidesse registreerimise aluseks sünnipärane õigus. Ehk teisisõnu, kui FCI allorganisatsiooni tõupaberid saab vaid see koer, kelle vanemad peavad samuti olema FCI allorganisatsiooni tõupaberitega ja registreerida saab VAID kutsikaealisi koeri, siis alternatiivorganisatsioonid taolisi järjepidevust tõendavaid dokumente ei nõua, mistõttu pole kunagi 100% kindel, et koer ikka on tõupaberitel kirjas oleva tõu esindaja, tõug määratakse omaniku avalduse alusel ja tema sõnade kohaselt, mitte vanemate tõupaberite alusel.