STANDARD
LHASA APSO
Rühm: 9; alarühm: 5
Kinnitatud EKL juhatuses 03.05.2012
16.02.2011/ET
FCI - Standard nr 227
PÄRITOLUMAA: Tiibet
EESTKOSTE Suurbritannia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV 13.10.2010.
KASUTUS Kääbuskoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 5: Tiibeti tõud.
Töökatseteta
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Lhasa Apso on pärit Tiibetist, kus nad elavad kõrgmäestiku karmides kliimatingimustes. Sellistes tingimustes hakkamasaamiseks peab olema vastupidav ja visa ning see on mõjutanud ka selle väiksekasvulise koeratõu arengut. Tema pikk ja tugev tiheda aluskarvaga karvkate hoiab külma ilmaga sooja ning silmadele langevad karvad kaitsevad
neid tuule, tolmu ja ereda päikesevalguse eest. Apso on üks paljudest ida poolt läände levinud tõugudest. Esimesed Apsod jõudsid Suurbritanniasse 1920-ndate aastate alguses ning üsna pea olid nad juba esindatud ka Londoni koertenäitustel. Alguses kiputi neid segi ajama teiste karvaste idamaise päritoluga koertega ning nad kõik koondati ühise nimetaja „Lhasa terjerid“ alla. Hiljem hakati nende tõugude vahel siiski vahet tegema, eriti Apsode ja Tiibeti terjerite vahel. Kusjuures arvatakse, et viimased on olnud Apsode kauged esivanemad. Apsode tõuühing asutati Suurbritannias 1933. aastal.
ÜLDMULJE:
Heas tasakaalus, tugev, rikkaliku karvkattega, ilma liialdusteta
TÄHTSAD PROPORTSIOONID
Kere pikkus mõõdetuna õlanukist istmikunukini on suurem kui turja kõrgus.
KÄITUMINE/ISELOOM
Rõõmsameelne ja ennastkehtestav. Valvas, rahulik, võõraste suhtes mõnevõrra umbusklik.
PEA:
Pea peal olevad karvad langevad silmadele, ent ei mõjuta koera nägemisulatust. Korralikud vurrud ja habe.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Mõõdukalt kitsas, silmade tagant laskuva joonega. Mitte eriti lame, aga ka mitte kupli- või õunakujuline.
Üleminek laubalt koonule: Keskmiselt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Umbes 4 cm pikkune, ei ole kandiline. Koonu pikkus ninapeeglist on umbes 1/3 kolju kogupikkusest mõõdetuna ninapeeglist kolju tagumise osani. Koonu esiosa sirge.
Lõuad/hambad: Tagurpidi käärhambumus, s.t. ülemiste lõikehammaste välimine pind puutub vastu alumiste lõikehammaste tagumist pinda. Laia ja võimalikult sirge asetusega lõikehambad. Soovitav on täishambumus.
Silmad: Tumedad. Keskmise suurusega, ovaalsed. Ei tohi olla suured ja punnis, ega ka väiksed ja sissevajunud. Silmavalged ei paista ei alt ega ülevalt.
Kõrvad: Rippuvad ja karvased.
KAEL
Tugev ja hea kumerusega.
KERE
Tasakaalustatud ja kompaktne.
Ülajoon: Tasane.
Nimme: Tugev.
Rind: Ribid kaarduvad tahapoole.
SABA
Kõrge asetusega, kantakse selja kohal. Ei ole konksus. Tihti on saba otsas jõnks. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Õlad: Hästi tahapoole suunatud.
Küünarvarred: Esijalad on sirged, kaetud lopsaka karvaga.
Esikäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Hästi arenenud ja hea lihastikuga. Heade nurkadega. Kaetud lopsaka karvaga.
Pöiad (pöialiigesed): Kannad tagantvaates paralleelsed ja mitte liiga lähestikku asetsevad.
Tagakäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
KÕNNAK/LIIKUMINE
Vaba ja reibas.
KARVKATE
Karv: Pikk, raskelt langev, sirge pealiskarv, ei ole villase ega siidise tekstuuriga. Mõõdukas aluskarv. Karvkate ei takista ühelgi juhul liikumist.
Värvus: Kuldne, liivakarva, meekarva, tumehall, tuhm sinakashall, suitsuhall, mitmevärviline, must, valge või pruunikas. Kõik värvused on võrdselt lubatud.
SUURUS
Ideaalne turja kõrgus: Isased 25 cm, emased on pisut madalamad.
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Agressiivsus ja liigne argus.
Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Rühm: 9; alarühm: 5
Kinnitatud EKL juhatuses 03.05.2012
16.02.2011/ET
FCI - Standard nr 227
PÄRITOLUMAA: Tiibet
EESTKOSTE Suurbritannia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV 13.10.2010.
KASUTUS Kääbuskoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 5: Tiibeti tõud.
Töökatseteta
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Lhasa Apso on pärit Tiibetist, kus nad elavad kõrgmäestiku karmides kliimatingimustes. Sellistes tingimustes hakkamasaamiseks peab olema vastupidav ja visa ning see on mõjutanud ka selle väiksekasvulise koeratõu arengut. Tema pikk ja tugev tiheda aluskarvaga karvkate hoiab külma ilmaga sooja ning silmadele langevad karvad kaitsevad
neid tuule, tolmu ja ereda päikesevalguse eest. Apso on üks paljudest ida poolt läände levinud tõugudest. Esimesed Apsod jõudsid Suurbritanniasse 1920-ndate aastate alguses ning üsna pea olid nad juba esindatud ka Londoni koertenäitustel. Alguses kiputi neid segi ajama teiste karvaste idamaise päritoluga koertega ning nad kõik koondati ühise nimetaja „Lhasa terjerid“ alla. Hiljem hakati nende tõugude vahel siiski vahet tegema, eriti Apsode ja Tiibeti terjerite vahel. Kusjuures arvatakse, et viimased on olnud Apsode kauged esivanemad. Apsode tõuühing asutati Suurbritannias 1933. aastal.
ÜLDMULJE:
Heas tasakaalus, tugev, rikkaliku karvkattega, ilma liialdusteta
TÄHTSAD PROPORTSIOONID
Kere pikkus mõõdetuna õlanukist istmikunukini on suurem kui turja kõrgus.
KÄITUMINE/ISELOOM
Rõõmsameelne ja ennastkehtestav. Valvas, rahulik, võõraste suhtes mõnevõrra umbusklik.
PEA:
Pea peal olevad karvad langevad silmadele, ent ei mõjuta koera nägemisulatust. Korralikud vurrud ja habe.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Mõõdukalt kitsas, silmade tagant laskuva joonega. Mitte eriti lame, aga ka mitte kupli- või õunakujuline.
Üleminek laubalt koonule: Keskmiselt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Must.
Koon: Umbes 4 cm pikkune, ei ole kandiline. Koonu pikkus ninapeeglist on umbes 1/3 kolju kogupikkusest mõõdetuna ninapeeglist kolju tagumise osani. Koonu esiosa sirge.
Lõuad/hambad: Tagurpidi käärhambumus, s.t. ülemiste lõikehammaste välimine pind puutub vastu alumiste lõikehammaste tagumist pinda. Laia ja võimalikult sirge asetusega lõikehambad. Soovitav on täishambumus.
Silmad: Tumedad. Keskmise suurusega, ovaalsed. Ei tohi olla suured ja punnis, ega ka väiksed ja sissevajunud. Silmavalged ei paista ei alt ega ülevalt.
Kõrvad: Rippuvad ja karvased.
KAEL
Tugev ja hea kumerusega.
KERE
Tasakaalustatud ja kompaktne.
Ülajoon: Tasane.
Nimme: Tugev.
Rind: Ribid kaarduvad tahapoole.
SABA
Kõrge asetusega, kantakse selja kohal. Ei ole konksus. Tihti on saba otsas jõnks. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Õlad: Hästi tahapoole suunatud.
Küünarvarred: Esijalad on sirged, kaetud lopsaka karvaga.
Esikäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Hästi arenenud ja hea lihastikuga. Heade nurkadega. Kaetud lopsaka karvaga.
Pöiad (pöialiigesed): Kannad tagantvaates paralleelsed ja mitte liiga lähestikku asetsevad.
Tagakäpad: Ümarad tugevate padjanditega kassikäpad. Kaetud rikkaliku sulgja karvaga.
KÕNNAK/LIIKUMINE
Vaba ja reibas.
KARVKATE
Karv: Pikk, raskelt langev, sirge pealiskarv, ei ole villase ega siidise tekstuuriga. Mõõdukas aluskarv. Karvkate ei takista ühelgi juhul liikumist.
Värvus: Kuldne, liivakarva, meekarva, tumehall, tuhm sinakashall, suitsuhall, mitmevärviline, must, valge või pruunikas. Kõik värvused on võrdselt lubatud.
SUURUS
Ideaalne turja kõrgus: Isased 25 cm, emased on pisut madalamad.
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Agressiivsus ja liigne argus.
Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.